-
1 вести
367 Г несов.1. кого, к кому-чему, в(о) v на что, без доп. viima ( ka millele v. milleni), talutama; juhtima; tooma; лестница \вестидёт на чердак trepp viib v läheb pööningule, куда \вестидёт эта дорога? kuhu see tee viib v läheb? \вестисти ребёнка в детский сад last lasteaeda viima, \вестисти больного в больницу haiget (käekõrval) haiglasse viima v saatma v talutama, \вестисти слепого через улицу pimedat üle tänava talutama v juhtima, \вестисти осуждённого в тюрьму süüdimõistetut vanglasse viima v toimetama, \вестисти солдат в атаку sõdureid rünnakule viima, \вестисти за собой массы masse endaga kaasa viima v tõmbama, партия \вестидёт народ к победе partei viib v juhib rahvast võidule, борьба \вестидёт к победе võitlus viib võidule, \вестисти к цели eesmärgile viima, \вестисти к возникновению чего mille tekkeni v tekkimiseni viima, шалости к добру не \вестидут vallatusest ei tule head, никак не пойму, к чему вы \вестидёте kõnek. mitte ei saa aru, kuhu te sihite, \вестисти машину autot juhtima, капитан Сергеев \вестидёт корабль к берегам Африки kapten Sergejev on oma laevaga teel Aafrikasse, \вестисти машину с бешеной скоростью autoga pööraselt kihutama, \вестиди его сюда too ta siia;2. что andma (tundide kohta); tegema; juhatama, juhendama; \вестисти уроки математики в пятом классе viiendas klassis matemaatikatunde andma, \вестисти научную работу teaduslikku uurimistööd tegema, \вестисти общественную работу ühiskondlikku tööd tegema, \вестисти подготовку ettevalmistusi tegema, valmistuma, \вестисти практические занятия со студентами üliõpilaste praktikumi v praktilisi töid juhatama v juhendama, \вестисти собрание koosolekut juhatama, \вестисти кружок политпросвещения на заводе tehase(s) poliitharidusringi juhatama;3. что juhtima; \вестисти хозяйство majapidamist juhtima, \вестисти концерт kontserti juhtima, \вестисти дела asju ajama;4. чем по чему millega mida mööda vedama, tõmbama; что rajama; медленно \вестисти смычком по струнам aeglaselt poognaga mööda keeli v üle keelte tõmbama, \вестисти указкой по карте kepiga mööda kaarti vedama, \вестисти железную дорогу raudteed rajama, \вестисти телефонные провода telefoniliini vedama;5. что pidama; \вестисти счёт чему arvet pidama mille üle; \вестисти переписку kirjavahetust pidama, \вестисти войну sõda pidama, sõdima, \вестисти весёлую жизнь lõbusat elu elama, \вестисти мужественную борьбу mehiselt võitlema, mehist võitlust pidama, \вестисти перестрелку tulevahetust pidama, \вестисти спор vaidlema, \вестисти разговор jutlema, keskust(e)lema, \вестисти дискуссию diskuteerima, \вестисти торговлю kauplema, \вестисти протокол protokollima, \вестисти огонь tulistama, \вестисти сев зерновых teravilja külvama; ‚\вестисти свой род от кого kellest põlvnema;\вестисти начало от кого-чего kellest-millest algust saama, kellest algama;\вестисти себя как kuidas, millisel moel käituma;\вестисти речь околицами ääri-veeri mööda juttu tegema v rääkima;и ухом не \вестидёт kõnek. ei tee kuulmagi v väljagi; vrd. -
2 жаловаться
171 Г несов. на кого-что, кому kaebama, kurtma kelle-mille peale v üle, mida; на что вы \жаловатьсяуетесь? mille üle v mida te kaebate? больной \жаловатьсяуется на боль в ноге haige kaebab valu jalas, \жаловатьсяоваться на судьбу saatuse üle v saatust kurtma, \жаловатьсяоваться в суд kohtusse kaebama, \жаловатьсяоваться на него матери emale tema peale kaebama; vrd. -
3 вникать
165b Г несов.сов. -
4 гордиться
289 Г несов.2. чем, без доп. kõnek. halv. uhkustama, uhkeldama, kõrk olema -
5 досадовать
171b Г несов. на кого-что pahane olema kelle-mille peale, pahameelt tundma kelle-mille üle; \досадовать на себя enesele pahane olema -
6 чему
ngener. mille üle, millele -
7 чему ты удивляешься
ngener. mille üle sa imestad?Русско-эстонский универсальный словарь > чему ты удивляешься
-
8 вдумываться
168 Г несов.сов. -
9 горевать
-
10 господствовать
171b Г несов. без доп., над кем-чем valitsema keda-mida, ülek. ka domineerima kelle-mille üle; \господствоватьовать на морях meresid valitsema, \господствоватьовать над другими teisi valitsema, \господствоватьует убеждение, что…; valitseb veendumus, et…; -
11 забирать
Г несов.сов.забрать 1. 169 а кого-что (ära, kaasa, kätte, kinni, endale) võtma v haarama, (kaasa, ära) viima v kiskuma; \забирать товары в долг van. kaupa võlgu võtma v ostma, \забирать вперёд van. võlgu võtma, \забирать в солдаты kõnek. sõduriks võtma, \забирать на улице kõnek. tänaval kinni võtma v arreteerima, \забирать вожжи в руки ohje pihku haarama, \забирать власть võimu haarama, \забирать с собой всё ценное kõike väärtuslikku kaasa viima, иногда такой страх забирает kõnek. vahel tuleb kole hirm peale, их забирал холод kõnek. külm kippus neile ligi v liiga tegema;2. 169b (kõrvale) kalduma v pöörduma; тропинка заметно забирала влево rada pöördus silmanähtavalt vasakule;3. 169a что, чем tarastama; kinni lööma;4. 169a что, во что sisse toppima, peitma; \забирать рубашку в брюки särki pükstesse toppima, \забирать волосы в узел juukseid sõlme siduma;5. 169a что sisse võtma v õmblema; \забирать ширину kitsamaks tegema; ‚\забирать vзабрать (себе) в голову что kõnek. endale pähe võtma mida;\забирать v\забирать vзабрать верх над кем-чем kõnek. peale jääma, võimust võtma kelle-mille üle;\забирать vзабрать за живое kõnek. sügavalt erutama, enesearmastust v uhkust riivama;\забирать vзабрать за сердце kõnek. südant haavama, südamesse minema -
12 заботиться
274 Г несов. о ком-чём hoolitsema, hoolt kandma kelle eest; hoolima kellest; muretsema, muret tundma mille üle v kelle pärast; \заботитьсяться о детях laste eest hoolitsema, о себе он вовсе не \заботитьсятся enesest ei hooli ta üldse, \заботитьсяться о точности чего püüdma täpne olla milles; vrd. -
13 издевательство
94 С с. неод.1. (без мн. ч.) над кем-чем kelle mõnitamine, pilkamine, nöökimine, tögamine, narri(ta)mine, kelle-mille üle irvitamine; kelle piinamine;2. nööge, pilge, mõnitus, irv -
14 издеваться
169 Г несов. над кем-чем mõnitama, nöökima, tögama, pilkama, narri(ta)ma keda-mida, irvitama kelle-mille üle; piinama keda -
15 книга
69 С ж. неод. raamat, teos; перелистывать \книгау raamatut lehitsema, выпустить в свет \книгау raamatut välja andma v kirjastama, редкая \книгаа haruldane raamat, настольная \книгаа (1) lauateos, käsiraamat, teatmeraamat (alati tarvis minev), (2) lemmikraamat, телефонная \книгаа telefoniraamat, справочная \книгаа teatmeraamat, teatmeteos, teatmik, домовая \книгаа majaraamat, приходо-расходная \книгаа sissetulekute ja väljaminekute raamat, кассовая \книгаа kassaraamat, \книгаа отзывов v посетителей külalisraamat (näitusel vm.), \книгаа жалоб и предложений kaebuste ja ettepanekute raamat, \книгаа почёта auraamat, \книгаа записи рождений sünniregister, приняться за \книгау lugema hakkama, засадить за \книгау kõnek. õppima v lugema panema; ‚\книгаа за семью печатями liter. seitsme pitseriga raamat, hiina keel;(и) \книгаи в руки кому kelle asi on otsustada mille üle -
16 найти
373 Г сов.несов.находить кого-что, где, каким, с союзом что leidma, avastama, eest leidma kust; \найтийти монету на дороге tee pealt raha v kopikat leidma, \найтийти глазами silmadega v pilguga leidma, \найтийти своё место в жизни oma kohta elus leidma, \найтийти ответ на вопрос küsimusele vastust leidma, \найтийти решение lahendust leidma, \найтийти новый метод uut meetodit avastama v leidma, \найтишёл чем хвастаться leidis ka, millega kiidelda v hoobelda, \найтишёл чему радоваться leidis ka, mille üle rõõmustada, \найтийти время aega leidma, \найтийти утешение lohutust saama v leidma, \найтийти удовольствие rahuldust saama, \найтийти применение kasutamist v rakendust leidma, kasutatav olema, \найтийти отражение kajastuma, врач \найтишёл его здоровым arst leidis ta terve olevat v leidis, et ta on terve, \найтийти нужным vajalikuks pidama; ‚\найтийти v\найтийти vнаходить себя ennast leidma, oma kohta leidma;не \найтийти vне находить (себе) места (endale) asu mitte leidma;\найтийти vсмерть vконец liter. endale hauda leidma, oma lõppu v otsa leidma -
17 насмехаться
165 Г несов. над кем-чем, без доп. irvitama kelle-mille üle, pilkama, nöökama, tögama, pilama keda -
18 насмешка
73 С ж. неод. pilge, irv, iroonia, pila, (solvav) nali, irvitus, pilkamine, irvitamine, tögamine, pilamine; \насмешкаа судьбы saatuse pilge v iroonia, горькая \насмешкаа kibe v kurb iroonia, язвительная \насмешкаа õel nali, в \насмешкау pilkamisi, pilkeks, \насмешкаa над кем-чем kelle-mille üle irvitamine -
19 насмеяться
260 Г сов.1. kõnek. küllalt naerma; -
20 открыто
Н1. avalikult, otsekoheselt, varjamatult, avameelselt, lausa, suisa; \открыто издеваться над кем-чем avalikult v varjamatult v lausa irvitama kelle-mille üle, pilkama v mõnitama keda-mida;2. предик. on avatud v lahti; заходите, \открыто! astuge sisse, uks on lahti
См. также в других словарях:
rouler — [ rule ] v. <conjug. : 1> • 1409; roueller 1180; de rouelle « roue », du lat. rotella, croisé avec rôle, du lat. rotulus I ♦ V. tr. 1 ♦ Déplacer (un corps arrondi) en le faisant tourner sur lui même. Rouler un tonneau. Sisyphe condamné à… … Encyclopédie Universelle
Estonian grammar — is a grammar of the Estonian language.NounsInflectional endings as listed below are added to the stem of a noun, which is formed from: * singular genitive: singular cases except nominative and partitive, plural nominative, * singular partitive:… … Wikipedia
pouvoir — 1. (pou voir), v. n. je peux ou je puis, tu peux, il peut, nous pouvons, vous pouvez, ils peuvent ; je pouvais ; je pus, nous pûmes, vous pûtes, ils purent ; je pourrai ; je pourrais ; point d impératif ; que je puisse, que nous puissions ;… … Dictionnaire de la Langue Française d'Émile Littré
Weinhaus Rheingold — Das Weinhaus Rheingold, Ansicht von der Bellevuestraße um 1907 Das Weinhaus Rheingold in Berlin war ein 1907 eröffnetes Großrest … Deutsch Wikipedia
ARBRE — La distinction entre arbre et herbe remonte à une antiquité éloignée. Théophraste (vers 300 av. J. C.) en avait déjà fait la base de sa classification des végétaux, non sans quelque raison à en croire d’actuels botanistes. On sait que Hutchinson… … Encyclopédie Universelle
VALET — ou VARLE Mot de la langue courante, de même origine (latin, vassaletus ) que le mot savant «vassal», employé pour qualifier l’homme entré librement en dépendance pour obtenir d’un plus puissant sa protection et un bienfait. Fut au Moyen Âge… … Encyclopédie Universelle
principicule — ⇒PRINCIPICULE, subst. masc. Péj. Prince peu puissant; souverain d un petit état. Synon. vieilli principion (rem. s.v. prince). Comme Machiavel, au milieu de tous ces principicules qui faisaient de l Italie un nid de petits royaumes tyranniques et … Encyclopédie Universelle
chose — (cho z ) s. f. 1° Désignation indéterminée de tout ce qui est inanimé. Les belles choses de la terre. C est une chose choquante. Chose étrange, inouïe, incroyable. Quelque chose qu on ait dite de lui. Il fit de grandes choses. • Arrière,… … Dictionnaire de la Langue Française d'Émile Littré
plier — (pli é), je pliais, nous pliions, vous pliiez ; que je plie, que nous pliions, que vous pliiez, v. a. 1° Mettre en un ou plusieurs doubles et avec un certain soin du linge, des étoffes, du papier. Plier des serviettes, des hardes, une lettre.… … Dictionnaire de la Langue Française d'Émile Littré
